Napoleoni kook vol 2 - maasika-punasesõstra moosiga
Palju õnne sünnipäevaks isa! Napoleoni küpsetan ma haruharva, ei teagi täpselt miks, aga ilmselt seetõttu, et valmistamine võtab pisut rohkem aega kui mõni teine tort või kook. Igatahes oli mul kindel plaan isa sünnipäevaks valmistada üks mõnusalt brändine Napoleon. NB! Mina brändiga Napoleonis ei koonerda, kasutan tõepoolest pisut rohkem brändit kui enamus teisi retsepte ette näevad, aga mulle just nii maitsebki.
Retsepti ma siia ümber kirjutama ei hakka, kuna Napoleoni postitus on mul varasemalt olemas juba SIIN, küll aga tegin selles pisut muudatusi. Näiteks kui eelmisel korral küpsetasin kihte 230 C pöördõhuga ahjus, siis seekord tundus, et see on pisut ebapiisav kuumus, ning muutsin ka varasemas retseptis kuumuse 240 kraadile. Siinkohal peab küll ütlema, et ahjud on erinevad, ning kui tundub, et 240 C on liiga intensiivne, saab kasutada madalamat temperatuuri - arvestada tuleks sellega, et iga plaadi küpsetamiseks võiks kuluda max 5-10 min.
Koogi valmistamise käigus avastasin, et punaseid sõstraid ei olnudki mul enam vajalikus koguses olemas, ning valmistasin seekord koogi vahele hoopis maasika-punasesõstra moosi, kus mõlemaid marju oli täpselt samapalju. Varasema 200 g marjade asemel võiks piisava moosikoguse jaoks olla siiski 250 g marju. Kindlasti sõltub ka, millistest marjadest moosi keedetakse, marjade veesisaldusest ning milline lõpptulemus saavutatakse - paksemat moosi kulub tordi vahele ilmselgelt rohkem, kui vedelat, aga minu soovitus oleks, et moosi peaks saama koogi vahele mõnusalt paks kiht, mis neutraliseeriks keedukeemi magusust.
Kuna seekordne tort ei valminud lihtsalt niisama söömiseks, vaid ikka tähtsaks päevaks, siis kaunistasin selle pealt vesivannil sulatatud tumeda šhokolaadiga vedades lusikaga tordile šhokolaaditriibud. Laps ütleb mulle juba teist korda "see näeb välja nagu poetort!". Küsisin, et "kas see on halb või hea?" Laps vastu: "hea ikka, lihtsalt nii ilus nagu poetort!" :)
Lisaks panen siia kirja ka oma nipid ja tähelepanekud maitsva Napoleoni küpsetamiseks:
1) Küpseta kihte kõige ülemisel siinil, nii on taigen kõige intensiivsema kuumuse käes, sedasi pruunistub kiht enne, kui hakkab rasvaine pehmenemise toimel märkimisväärselt kokku tõmbuma.
2) Küpseta kihid alati pigem kuldpruuniks. Kui jätad kihid valgeks, võib juhtuda, et jahtunult pole need krõbedad, vaid pisut pehmed. Juhul, kui nii juhtub, siis on võimalus pehmeks jäänud kiht korraks uuesti ahju pista.
3) Kihtide küpstamisel on mõistlik tõmmata paberile taldriku järgi ring, kuid taigen rullida julgelt üle ringi servade. Küpsenult kihi diameeter nagunii pisut kahaneb. Aseta vahetult peale valmimist koogikihile õrnalt sama taldrik, millega algul küpsetuspaberile ringe joonistasid ning lõika ülejäävad servad noaga ettevaatlikult ära (jäta need puru jaoks).
4) Taignakihtidest järele jäänud servad murenda küpsetuspaberile ning pista korraks ahju pruunistuma, et need mõnusalt krõbedad jääksid.
5) Kuna Napoleoni tegemine võtab pisut rohkem aega kui mõne teise koogi valmistamine, siis mõistlik on kihid, kreem ja moos eelneval päeval valmis teha ning järgmisel päeval kook kokku laduda.
6) Mina soovitan moosi alati ise keeta, kuna poest saadavad on enamasti liiga magusad ja läilad. Teoreetiliselt annab moosi keeta mis iganes marjadest või puuviljadest. Ideaalis peaks moos jääma hapukas, kuna keedukreem ise on magus. Punane moos paistab tordi vahel kahtlemata ka efektne välja.
7) Kui moosi keetes annaavad marjad välja liiga palju vett, ning moos tundub liiga vedel, siis keeda moosi lihtsalt seni kuniks üleliigne vesi on välja auranud ja moos on paks.
8) Hapukuse lisamiseks võid moosile lisada ka pisut laimimahla.
9) Vaniljekreem peab jääma siidine ja ühtlase tekstuuriga. Kui siiski juhtub, et kreemi sisse tekivad tükid (ebapiisav segamine kuumutamise ajal, või liiga kõrge kuumus), on abiks see, kui mikserdad kreemi saumiseriga korraks läbi. Peale seda kuumuta segu keemiseni, samal ajal hoolikalt segades.
8) Kui vaniljekreem on valmis, pane potile kaas ja jahuta. Sega iga 10 min järel, et kreemile ei tekiks "nahka". Sega brändi jahtunud kreemile.
Retsepti ma siia ümber kirjutama ei hakka, kuna Napoleoni postitus on mul varasemalt olemas juba SIIN, küll aga tegin selles pisut muudatusi. Näiteks kui eelmisel korral küpsetasin kihte 230 C pöördõhuga ahjus, siis seekord tundus, et see on pisut ebapiisav kuumus, ning muutsin ka varasemas retseptis kuumuse 240 kraadile. Siinkohal peab küll ütlema, et ahjud on erinevad, ning kui tundub, et 240 C on liiga intensiivne, saab kasutada madalamat temperatuuri - arvestada tuleks sellega, et iga plaadi küpsetamiseks võiks kuluda max 5-10 min.
Koogi valmistamise käigus avastasin, et punaseid sõstraid ei olnudki mul enam vajalikus koguses olemas, ning valmistasin seekord koogi vahele hoopis maasika-punasesõstra moosi, kus mõlemaid marju oli täpselt samapalju. Varasema 200 g marjade asemel võiks piisava moosikoguse jaoks olla siiski 250 g marju. Kindlasti sõltub ka, millistest marjadest moosi keedetakse, marjade veesisaldusest ning milline lõpptulemus saavutatakse - paksemat moosi kulub tordi vahele ilmselgelt rohkem, kui vedelat, aga minu soovitus oleks, et moosi peaks saama koogi vahele mõnusalt paks kiht, mis neutraliseeriks keedukeemi magusust.
Kuna seekordne tort ei valminud lihtsalt niisama söömiseks, vaid ikka tähtsaks päevaks, siis kaunistasin selle pealt vesivannil sulatatud tumeda šhokolaadiga vedades lusikaga tordile šhokolaaditriibud. Laps ütleb mulle juba teist korda "see näeb välja nagu poetort!". Küsisin, et "kas see on halb või hea?" Laps vastu: "hea ikka, lihtsalt nii ilus nagu poetort!" :)
Lisaks panen siia kirja ka oma nipid ja tähelepanekud maitsva Napoleoni küpsetamiseks:
1) Küpseta kihte kõige ülemisel siinil, nii on taigen kõige intensiivsema kuumuse käes, sedasi pruunistub kiht enne, kui hakkab rasvaine pehmenemise toimel märkimisväärselt kokku tõmbuma.
2) Küpseta kihid alati pigem kuldpruuniks. Kui jätad kihid valgeks, võib juhtuda, et jahtunult pole need krõbedad, vaid pisut pehmed. Juhul, kui nii juhtub, siis on võimalus pehmeks jäänud kiht korraks uuesti ahju pista.
3) Kihtide küpstamisel on mõistlik tõmmata paberile taldriku järgi ring, kuid taigen rullida julgelt üle ringi servade. Küpsenult kihi diameeter nagunii pisut kahaneb. Aseta vahetult peale valmimist koogikihile õrnalt sama taldrik, millega algul küpsetuspaberile ringe joonistasid ning lõika ülejäävad servad noaga ettevaatlikult ära (jäta need puru jaoks).
4) Taignakihtidest järele jäänud servad murenda küpsetuspaberile ning pista korraks ahju pruunistuma, et need mõnusalt krõbedad jääksid.
5) Kuna Napoleoni tegemine võtab pisut rohkem aega kui mõne teise koogi valmistamine, siis mõistlik on kihid, kreem ja moos eelneval päeval valmis teha ning järgmisel päeval kook kokku laduda.
6) Mina soovitan moosi alati ise keeta, kuna poest saadavad on enamasti liiga magusad ja läilad. Teoreetiliselt annab moosi keeta mis iganes marjadest või puuviljadest. Ideaalis peaks moos jääma hapukas, kuna keedukreem ise on magus. Punane moos paistab tordi vahel kahtlemata ka efektne välja.
7) Kui moosi keetes annaavad marjad välja liiga palju vett, ning moos tundub liiga vedel, siis keeda moosi lihtsalt seni kuniks üleliigne vesi on välja auranud ja moos on paks.
8) Hapukuse lisamiseks võid moosile lisada ka pisut laimimahla.
9) Vaniljekreem peab jääma siidine ja ühtlase tekstuuriga. Kui siiski juhtub, et kreemi sisse tekivad tükid (ebapiisav segamine kuumutamise ajal, või liiga kõrge kuumus), on abiks see, kui mikserdad kreemi saumiseriga korraks läbi. Peale seda kuumuta segu keemiseni, samal ajal hoolikalt segades.
8) Kui vaniljekreem on valmis, pane potile kaas ja jahuta. Sega iga 10 min järel, et kreemile ei tekiks "nahka". Sega brändi jahtunud kreemile.
Kui eelmisel päeval põhjad valmis küpsetada, siis kuidas neid säilitama peaks?
VastaKustuta